Lained
Lained on vee perioodilised liikumised, mis võib mõõtmete põhjal jagada kaheks. Lühikesed lained, mille pikkus on oluliselt väiksem veekogu laiusest. Pikad lained, mille pikkus on samas suurusjärgus veekogu mõõtmetega (laiusega).
Üle veepinna puhuv tuul põhjustab pinnakihi triivi ja lainetust. Tuule tugevnemisel lainetuse amplituud kasvab. Lainetuse mõjul liiguvad vee pinnakihi osakesed mööda tsükloidi (Joonis 62), kujuteldavat joont, mille joonistab ringjoonel paiknev punkt selle ringi veeremisel piki horisontaalset sirget.
|
Lainetuse puhul on selle kujutletava ringi läbimõõt veepinnal võrdne laine kõrgusega (h) ja tema tsenter liigub keskmisel veepinna kõrgusel. Pinnalaine mõju nõrgeneb sügavuti eksponentsiaalselt, kusjuures vähenemise kiirust mõjutab lainepikkus, mitte aga laine kõrgus:
Laine liikumiskiirus on proportsionaalne ruutjuurega lainepikkusest. Madalasse vette jõudmisel muutub tema kiirus sõltuvaks sügavusest ja kahaneb. Kiiruse kahanemise tõttu väheneb ka lainepikkus. Laine kõrgus esialgu kahaneb, siis aga kasvab järsult, muutudes murdlaineks. Suurtes madalates kihistumata veekogudes on vee liikumised tähtsad eelkõige setete resuspensiooni põhjustajatena. Nii hoovused kui lained tekitavad veekogu põhjale mõjuva hüdrodünaamilise rõhu. Selle suurusest sõltubki resuspensiooni intensiivsus. Sügavuse suurenemisel 1m võrra peab tuule tugevus kasvama umbes 1,7 korda, et põhjustada sama tugevat resuspensiooni.