Lämmastik
Lämmastikku on õhus ca 78%. Kuna lämmastik aatomite vahel oleva kolmiksideme tõttu on inertne gaas (Joonis 22) ja vees tarbitakse seda suhteliselt väikestes kogustes, siis on selle hulk vees ligilähedane küllastatusele. Keskmine kontsentratsioon vees on 10-23 mg/l, kõrgeim on sisaldus talvel. Üleküllastus võib tekkida vaid intensiivse turbulentse segunemise korral (joad, kärestikud). Molekulaarne lämmastik on oluline lämmastikku fikseerivatele bakteritele ja sinivetikatele (Joonis 23), mis muudavad inertse gaasilise lämmastiku teistele veeorganismidele “suupäraseks” ammooniumlämmastikuks. Gaasilise lämmastiku dünaamika peamised mõjutajad on loodusvetes lämmastiku fikseerimine ja gaasilise lämmastiku vabanemine denitrifitseerimisel.
|